Kõige vägevam bloogh üldse maailmas tõenäoliselt

See bloog siin on selleks, et ma saaks kuulsaks ja palju raha. Siis ostan suure bmw! Ja elu on täiuslik!

kolmapäev, juuli 19, 2006

Sõnavabadus on keeruline...

Hollandi pedofiilide partei võib osaleda üldvalimistel (EPL 19.07.06)
Kohus viitas oma otsuses demokraatlikus ühiskonnas kehtivale väljendusvabadusele. ...
“Väljendusvabadus, kaasa arvatud õigus asutada poliitilisi parteisid, on demokraatliku ühiskonna alustala,” vahendab Hollandi uudisteagentuur ANP.
...
Lisaks laste pornograafia ja zoofiilia seadustamisele ning legaalse seksuaalvanuse alandamisele loodab PNVD legaliseerida lasteporno omamise ning pornograafia näitamise päevastes televisiooniprogrammides.
Noh, jah... Emotsionaalsel tasandil võiks öelda: "Täitsa persses ikka raisk!" Suht õõvastav. Isegi tolle partei juhtfiguur näeb välja nagu kõige stereotüüpsem rõve värdjas. vastik vastik vastik vastik.

Nii... kogugem ennast ja läheneme asjale ratsionaalsemalt.
Noam Chomsky on öelnud: If we don't believe in freedom of expression for people we despise, we don't believe in it at all."
Ja see on üks väga õige lause, mida paraku paljud muidu justkui demokraatliku riigikorra pooldajad ei soovi keerulisemates olukordades järgida. Väga lihtne on olla demokraat ja inimõiguste (s.h. sõnavabaduse) eest võitleja, kui mingit tülgastavat jama keegi ei korralda. Kui aga välja tulevad inimesed, kes väljendavad mõtteid, mis on risti vastupidised ühiskonnas juurdunud tõekspidamistele, siis lendab tavaliselt kogu sõnavabaduse retoorika aknast välja. Asemele tuuakse retoorika nagu "moraal ja eetika ja kõlbelisus ja see-on-ju-nii-vastik-fuihh!" Ongi vastik, ongi ebameeldiv ja ongi tülgastav. Aga selles ongi sõnavabaduse mõte, et välja võib käia ka ideid, mis ei pruugi enamiku jaoks olla vastuvõetavad ja/või mille realiseerimine oleks hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt keelatud. Sõnavabadus on see, et selliste väljaütlemiste peale ei hakata kohe rattale tõmbama või tuleriidal kõrvetama.

Noh, mingid värdjad tegid partei ja nüüd lähevad sellega valimistel kandideerima. No las nad siis lähevad! Keegi ei pea nende poolt ju hääletama. Ja kui ühiskond tõepoolest niiväga sellisele mõttemallile vastu on, siis ei tohiks ju olla ka mingit probleemi nad parlamendist lihtsalt liiga väheste häälte arvu tõttu välja jätta.

Seega, mina ütlen: las jobud möllavad. Seni, kuni lihtsalt ideedega mängitakse ja neid ei realiseerita, pole vabal ühiskonnal õigust nende tegevust piirata (kuigi keegi ei keela nende tegevust hukka mõista ega kritiseerida, ka see on igaühe võõrandamatu õigus). Ühiskond areneb pidevalt ja sageli väljub senistest raamidest. Kui keelata ära seniste tõekspidamiste kahtluse alla seadmine, siis jääks areng seisma. Praegusel juhul on tõekspidamiste kahtluse alla seadmine muidugi väga äärmuslik ja tülgastav, aga põhimõte on sama. Küsimus on selles, et kellelgi ei tohiks vabas ühiskonnas olla õigust tõmmata piiri, milliste seniste tõekspidamiste vastu minevate ideede väljendamine on lubatud ja milliste mitte. Vabas ühiskonnas on lubatud välja käia kõiksugu mõtteid, samas on aga kõigil õigus ka neid mõtteid ignoreerida või hukka mõista. Mitte aga ideede väljendamist ära keelata. Selles osas on näiteks täiesti põhjani vale see, et paljudes Euroopa riikides on Holokausti kahtluse alla seadmine kriminaalkuritegu. Kuigi ma ise kaldun arvama, et Holokaust ikka tegelikult ka toimus ja miljonid inimesed tapeti, siis ma saan ka täiesti aru neist, kes sooviksid temaatikat lähemalt uurida ja esitada vastupidise hüpoteesi, mida siis kaitsma hakata. See ongi ju ometi teadusliku lähenemise põhialuseks, et välja võib käia ning püüda tõestada erinevaid hüpoteese, ka selliseid, mis seni kehtiva teadmisega või nn "terve mõistusega" vastuollu läheb. Kui selline lähenemine ära keelata, siis kanoniseeritakse mingi teatud tõekspidamine ning on täiesti võimatu kindlaks teha, kas see ikka tegelikult on tõde, kui alternatiivsete variantide uurimine on keelatud. See aga ei saa olla ühiskonnale kasulik, sest tõde on väärtus iseeneses ning lõpliku tõe väljaselgitamise takistamine on igal juhul ühiskonnale kahjulik.


P.S. ja tegelikult ma saan aru, et see sõnavaduse temaatika on vähe keerulisem, kuna siia juurde käivad ka sellised mõisted kui solvamine, laim, viha õhutamine, vägivallale kihutamine jne, mida ei saa sõnavabaduse taha peita. Nii et ka sõnavabadus ei saa olla absoluutne, kui selle rakendamine kahjustaks kellegi teise õigusi. Ükski õigus pole absoluutne, kuid ühtki õigust ei tohi ka piirata rohkem, kui hädavajalik. Õigus kehtib seni, kuni see ei riku kellegi teise õigusi.

Samuti on keeruline too tõe väljaselgitamise takistamise kahjulikkus ühiskonnale, kuna sellega seonduvad jällegi sellised mõisted kui riigisaladus, ärisaladus jne. Saladused, mis muudavad ühiskonnale tervikuna mingist asjast lõpliku tõe väljaselgitamise võimatuks. Samas võib öelda, et ka õigus tõele pole absoluutne ning lõppeb samuti seal, kus algab kellegi teise õigus. Näiteks õigus privaatsusele, julgeolekule jne.

Keeruline maailm, kui niimoodi mõtlema hakata...

0 Comments:

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home