Valime presidenti! Kes me?

Eesti Vabariigi Presidenti valivad suures osas mitte-kodanikud

Järgnev tekst ei tule mitte kellelegi, kes Presidendi-valimise temaatikaga end kursis hoidnud, mingi üllatusena. Lihtsalt hakkasin täna selle süsteemi peale jälle veidi rohkem mõtlema, pärast seda, kui olin lugenud artiklit rahva eelistustest. Seal oli selline lõik, mis mind mõtlema ajendas:

Muulaste seas näitab küsitlus aga sootuks teist pilti: 26 protsenti neist toetab Rüütlit, 25 protsenti Savisaart ja Ilvest vaid 5 protsenti. Seevastu on Ilvesel ülekaal eestlaste seas: koguni 40 protsenti toetab just teda presidendina, 14 protsenti näeks hea meelega Rüütli jätkamist ja vaid 4 protsenti toetab presidendina Savisaart.

Ja mul tekkis peas küsimus, et kes siis ikkagi lõpuks Presidenti kui riikliku keskvõimu ühte silmapaistvamat institutsiooni valib? Väga lihtne ning ilmselge põhimõte on, et keskvõimu esindajaid valivad kodanikud. Mitte suva-elanikud, vaid justnimelt kodakondsed. Riigikogu valimised näiteks. Kohalik omavalitsus aga tegeleb ideekohaselt kohaliku tähtsusega arendusküsimustega ja seetõttu on KOVide valimistel õigus kaasa rääkida kõigil alalistel elanikel (s.h. muu riigi kodanikel ja üldse kodakondsusetutel). Jällegi, minu meelest täiesti mõistlik korraldus.

Ja nüüd tagasi Presidendi valimise juurde. Ma julgen arvata, et ega see valimine Riigikogus ikka ei õnnestu. Liiga palju turakaid on seal koos. Seega realistlik variant on ikka valimiskogu. See aga koosneb enamikus KOVide esindajatest. 2001. aastal oli valimiskogus 367 liiget. Neist 101 Riigikogust, ülejäänud KOVidest. Seega KOVide osakaal 72%.

Kes KOVi valimistel osaleda saavad. Just. Mitte ainult kodanikud, vaid kõik elanikud. Seega, kes valib Eesti Vabariigi Presidendi? Just. Mitte kodanikud, vaid kõik elanikud. Veidi hüsteerilisemalt end väljendades - kallis rahvas, kas see mitte pole sisuliselt põhiseaduse mõtte vastane? Miks saavad Eesti riigipead, kes sõjaolukorras näiteks on kõrgeim juht, valida mittekodanikud ja kodakondsuseta isikud?? Miks valivad meile, Eesti kodanikele, riigipea muulased???


Kus on proportsionaalsus?

Eraldi teema on see, et Presidendi valimised valimiskogus ei vasta mitte kuidagi proportsionaalsuse printsiibile, millele kogu Eesti riiklik esinduskord peaks olema rajatud. Presidendi valimine valimiskogus on tüüpiline näide anglo-ameerika majoritaarsest süsteemist, kusjuures veel eriti arusaamatus nihkes. Nii saab iga KOV otsustada, kelle ta ennast esindama saadab. Näiteks Tralinnas on masendaval erakonnal napp enamus (52%), kuna aga esindajate valik tehakse lihthäälteenamusega, siis võib Tralinnast väga tõenäoliselt valituks osutuda ainult masendavale erakonnale sobivad esindajad. Seega, 48% volikogu liikmete arvamus jääb esinduseta. Või mis me räägime 48%-st. Kui palju hääli tegelikult masendav erakond Tralinnas sai? 41%. Seega, tervelt 59% Tralinna ELANIKE arvamus jääb esinduseta. Ma ei oska täpselt öelda, kui paljude KODANIKE arvamus jääb esindamata. Teada ju igatahes on, et suures osas koosneb masendava erakonna toetajaskond Tallinnas mitte-kodanikest. Igatahes on esinduseta jäetud Tralinnas elavate kodanike suhtarv kuskil 70% kanti!

Edasi - esindajate arv valimiskogus jagatakse KOVide vahel vastavalt nende suurusele. Kõlab justkui eeskujulik proportsionaalsuse näide, eks? VALE! Vastavalt suurusele küll, aga mitte aritmeetiliselt vaid kehtestatud ebaproportsionaalse korra järgi:

[...] määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate
arv järgmiselt:
1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku - 1
esindaja;
2) 10 001-50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku - 2
esindajat;
3) 50 001-100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku - 4
esindajat;
4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku - 10
esindajat.

Mis me sellest lihtsalt järeldada saame? Tralinnas oli 2003. aastal 220.763 hääleõiguslikku kodanikku. Järelikult saab Tralinn 10 esindajat. Kokku oli Eesti 2003. aastal 859.714 hääleõiguslikku kodanikku. Seega, Tralinna osakaal peaks olema 25,7%. On aga... 10/266 = 3,8% (266 on KOV esindajate arv valimiskogus). Ehk ligi 7 korda väiksem kui proportsionaalne jaotus ette näeks!!!
Millised KOVid on aga üleesindatud? Kõige väiksemad! Seega, keda valimiskogu kõige tõenäolisemalt alati valib? Õige! Kõige maakamaid! Nimed on siinkohas vist üleliigsed.


Kokkuvõte

Kokkuvõttes, miks Presidendi valimiskogus valimise kord imeb:
1) otsuse teevad suures osas mittekodanikud - räige põhiseaduse mõtte rikkumine!
2) KOVide esindatus on majoritaarne, mitte proportsionaalne (võimul olevad erakonnad võivad määrata kõik esindajad, mitte vastavalt viimaste valimiste proportsioonile)
3) KOVide esindatus valimiskogus on ebaproportsionaalne, oluliselt eelistatumas seisus on väiksed KOVid.

Ehk oleks tagumine aeg Presidendi valimise struktuuri muutma hakata? Tuletan siinjuures meelde, et viimase ametliku käiguna 5 aastat tagasi andis president Lennart Meri Riigikogus sisse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt President valitaks edaspidi rahvahääletusel. 5 aastat on möödas ja seda eelnõu pole sisuliselt isegi menetlema veel Riigikogus hakatud...