Kõige vägevam bloogh üldse maailmas tõenäoliselt

See bloog siin on selleks, et ma saaks kuulsaks ja palju raha. Siis ostan suure bmw! Ja elu on täiuslik!

esmaspäev, märts 20, 2006

aeg. aeg? aeg!

näe, vaata, kuidas aeg ikka lendab, alles see oli kui ma siin mõttetusi ritta seadsin, nüüd tuleb välja, et sellest on juba kuu aega möödunud.

Kõiksepealt, noh, ma parem ei hakka midagi rääkima sellest, et minu hinnangul meie aja Suurim Eestlane surnud on. Lihtsalt nii krdi kahju on, ausalt öeldes. Tolle duracell jänese derivaadi asemel oleks taaskord vaja pulti üht tüüpi, kes poliitikutele verbaalselt pidevalt lõuksi sõidaks, aga miks küll ma arvan, et sellist Meest me veel nii pea pukis ei näe. Sest "kõik läheb plaani järgi," nagu armastatud taat mõni kuu tagasi meile saladuslikult ütles ja oma sõnade tegeliku mõtte endaga hauda viis: Eesti Ekspressi intervjuu

aga jah, ma ju ei pidanud sellest rääkima. Aga te lugege seda: Kibe tõde Lennarti lahkumise valguses ja ma ei peagi rääkima.

Mis veel siis: noh, kontrollisin ära, et Åre (Are, Oore) asub endiselt oma kohal ning et mägedest allatulek käib seaö ikka põhimõtteliselt sama moodi kui mingi 7 või rohkem aastat tagasi. Aga paar mõtet tahaksin ma siinkohal võibolla veel siiski lisada. Esimene mõte on see, et, krt, me hakkame vanaks jääma, rsk. Või noh vähemasti mina. Ei ole enam seda nooruseuljust ja tarmukust, et ühe vihinaga mäe tipust alla kihutada. Lihtsalt jalad väsivad ära noh poole mäe peal. Väga piinlik iseenesest... Lahendus oli aga väga lihtne - tuleb lihtsalt vähem pöörata ja võimalikult sirgjooneliselt alla sõita. Lahendus töötas väga hästi.
Teine mõttetera - no rootslased ei oska ikka kohe üldse mingit peovärki korraldada. AfterSki temaatikat tuleb tikutulega otsida. Kui Austrias toimub AfterSki massiliselt keset mäge asuvas pubis kohe vahetult pärast suusatamist ning jätkub ühe soojaga otse mäe all asuvates mitmetes lõbusutusasutustes, siis Rootsis sõidad alla, korjad asjad kokku ja lähed ära. Sest vahetult mäe juures tegevus puudub. Ja siis õhtul, kui veel on viitsimist (on ta jee), siis lähed espetsiaalselt välja ja otsid tegevust, et ehk leiad mõne koha, kus elu natukenegi keeks. Kogu hinna- ja alkopoliitikast ma ei hakka rääkimagi. Viina vist polegi võimalik Ares osta, kuna selleks oleks ju vaja eraldi trellitatud akende ning suurte turvaväravatega alkopoodi, toidupoes midagi kangemat kui õlu ju müüa ei tohi! Ja hinnad... noh... perkkö. Igatahes, kui järgmine aasta on ka veel suusareis, siis kindel Austria laks. Oluliselt inimlikumad tingimused ja nii kohutavalt väga palju kallim polegi.

Ja tegelikult on tööst kopp ees ja oleks vaja puhkusele minna (vihje: ma alles nädalapäevad tagasi saabusin puhkuselt).

Ja varsti peaks korteri kätte saama (ma olen ju rikas ja ostan korteri). Ainult et tänasel ülevaatusel siis selgus, et a) need põrandaplaadid, mis esikus on ja mis juba teist korda valed on pandud, pole ikka veel iseenesest põranda küljest lahti hüpanud, et õiged plaadid nende asemel koha saaks sisse võtta (s.o. mingi 3 nädalat tagasi andsin teada, et te, jobud, olete JÄLLE teistkordselt valed plaadid maha surunud), kuna "uus koorem plaadifirmast pole saabunud". Perssssse! ja b) oma meeldivaks üllatuseks avastasin, et ventilatsiooniga mul probleem ei peaks olema, kuna elutoa akna vahelt vaatab kena valgusviirg, mis tähendab ühtlasi seda, et lisaks valgusele saavad aknapraost vabalt liikuma sellised asjad nagu õhk ja temperatuur. Ehitaja esindaja leidis, et "näe, krt, aken on vist väiksem kui aknaraam". See nüüd tähendab seda, et lahendusi on 2: 1) aken vahetatakse kogu täiega välja (loe: ajakulu= määramatus ja vaja jälle käia pärast ja nokkida, et värvige nüüd, head mehed, lõhutud sein ikka ilusasti uuesti ära) või 2) hakatakse tihenditega mäkaiverit mängima ja ehitatakse mulle sisuliselt tihendist uus aken ja/või raam. Sellised ehituslikud üllatused on toredad. Igatahes on korter mul ametlikult vastu võetud koos märkega nimetatud kahe sita kohta. Ma juba ootan, kuidas ma lähen pärast notari juures paberitele allakirjutamist kohale ja märkan, et huvitaval kombel on pärast vee- ja elektrinäidu fikseerimist kulunud terve ports vett ja elektrit, vannitoas on kummalisel kombel mitu seinaplaati iseeneslikult katki läinud, seinad on mingi kahtlase pruuni jogaga koos ning ehitaja teatab mulle, et "aga teil on ju ülevõtmisakt allkirjastatud, järelikult te tegite ise kõik selle sita kokku". Ma ei üllatuks apsaluutselt.

---
edit 24.09.2006
Kopeerinpasteerin siia ühe väga mõnusa järelhüüde Lennu-Taadule.
Gabriel marssis taeva väravate ees edasi-tagasi, vaadates närviliselt kella.
"Kurat võtaks!" kirus ta.
Möödunud oli juba 40 minutit.
Eemal kiviaia peal istusid sortsid ja irvitasid.
"Mis te vahite molkused! Pole muud teha või!?" karjus ta ja vibutas rusikat.
"Kuhu kurat ta jääb!"
Korraga avanes Gabrieli seljataga personalile mõeldud väike jalgvärav ning sealt paistis oodatava särav nägu.
"Andestust! Proovisin, kas suudan veel üle aia ronida - tuleb välja küll!" ütles too poisiliku naeratuse saatel uhkelt.
"Minu poolest võime nüüd liikuma hakata." lisas ta ametlikumal toonil ja köhatas, kattes rusikaga suu.
"Palun. Siitkaudu." juhatas Gabriel veidi punastades külalise nüüd juba peaväravast uuesti sisse.
"Kas vastab tõele, et noor-peremees, pidada kõva kalamees olema? Sellisel juhul tean isegi häid..." alustas külaline asjaliku vestlusega
Ma usun, et eile, kui Toomas Hendrik Ilves valiti uueks presidendiks, oli Lennu-Taat taas meie, eestlaste, üle uhke. See oli Lennarti vaim, mälestus Lennartist, mis pani valijamehi õigel ajal õigeid otsusi tegema. Need on minu inimesed, need on Lennu-Taadu inimesed!
---

0 Comments:

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home